II essee - Kas tasuta tarkvara on alati kõige odavam?

Essee nr. 2 Intelligentne arvutikasutus:

Kas tasuta tarkvara on alati kõige odavam?

Pea alati on tasuta tarkvara (vabavara) populaarsem kui paralleelse konkurendi tasuline tarkvara - vähemalt esialgu. Enamasti on põhjuseks produkti lihtne ja kiire soetamine, kus kasutaja saab igasuguseid investeeringuid tegemata kohe tarkvara kasutama hakata. Kui aga tarkvara osutub puudulikuks, on trendiks siiski tasulisele tarkvarale üle minna. On ka vastupidiseid näiteid, kus tasuline tarkvara vahetatakse välja tasuta tarkvara vastu. Taolisi edasi-tagasi üleminekuid toimub maailmas palju. Vaba tarkvara maailmas liiguvad ka suured rahasummad, aga kust see raha tuleb?

Tasuta tarkvara tähendab kasutajate igasugust vabadust vastava tarkvara suhtes. Kasutajatel on lubatud seda vabalt omada, jagada, muuta ning parandada ilma igasuguse paberimäärimiseta. Vabavara tüübid jagunevad mitmeks alaliigiks olenevalt nende iseloomust ja/või turundusmeetodist. Üldiselt põhinevad kõik „vaba“ tarkvaraga tegelevad ettevõtted mingisugusel kindlal sissetulekuallikal. Olgu selleks sissetulekuks toote müük, reklaami müük või suurinvestorid.

Tasuta tarkvara looja ettevõtte silmis on vaja siiski kõik kulud tasa teha ning kokkuvõttes ikkagi tulu teenida. Tarkvara litsentsid on kallid - samuti arendajate, turundajate jne. rahastamine võib lõpuks väga kulukaks minna. See tähendab, et ettevõte peab rakendama ranged majanduslikud meetodid, et üldse jätkusuutlikult toime tulla.

Tavakasutaja aspektist on vabavara alati teretulnud. Olgem ausad – kes tahaks tasuta toote eest midagi maksta? Ilmselt pole neid palju. Firmade poolt on populaarne kasutajate „õrritamine“ prooviversioonidega, kus tarkvara funktsioone saab küll tasuta, kuid limiteeritult kasutada. Limiteeritakse näiteks kasutusaega, programmi funktsioone ja täidetakse ka reklaamidega. Kõige selle mõte taandub siiski sellele, et kliendilt tahetakse raha saada. Üldiselt kehtib reegel, et igal tasuta varal on olemas ka tasuline (mida niipea soovitama hakatakse). On olemas ka täielik vabavara, mille kapital kohe kindlasti kasutaja taskust ei tule. Näiteks Linuxi operatsioonisüsteem, mis on lipulaevaks maailmatasemel võimsale tarkvarale. Sellegi näite kohta ei saa öelda, et seal raha ei leiduks. Linuxi looja Linus Torvalds on nüüdseks multimiljonär. UNIX platform on leidnud teisigi versioone kuna arendajatel on lubatud muuta ja jagada oma versiooni vabavarast. See kajastab kõige paremini infotehnoloogia-alast mõtteviisi. Kui antakse arendajatele aeg ja vabadus – võib sündida midagi väga võimast, pidevas arengus ka tuleviku jaoks.

Ideaalis oleks vabavara maailm igati kaunis. Heatahtlike arendajate poolt ehitatakse tarkvara, mis pidevalt areneb ning ajaga kaasas püsib (jättes välja ennist mainitud omakasupüüdlikud „tasuta“ tarkvara firmad). Üheks negatiivseks küljeks on vabavara puhul kasutajatugi. Tarkvara reaalset valmistajat ilmselt pole võimalik igal ühel kätte saada ning probleemide tekkimisel tuleb pöörduda kommuuni poole, mis koosneb täiesti tavalistest inimestest ehk suure tõenäosusega võib jääda probleem lahendamata. Keegi ei ole vastutav programmivigade või kasutajatoe osutamisel. Just sellel põhjusel kasutataksegi põhiliselt mainekate firmade produkti, kus probleemide ilmnemisel on tegevus teada – kõne kasutajatoele või spetsialist kohale kutsuda. See on kõige suuremaks negatiivseks aspektiks vabavara puhul ning põhjuseks, miks firmad üldiselt „katteta“ tarkvara kasutamisel end piiravad. Kasutajatoe puudumine võib neile kalliks maksma minna.  

Pealtnäha teevad vabavara arendajad tasumata tööd. Nähes suurt vaeva programmeerimisel ja arendusel justkui ei tasu see töö end ära. Tegelikkuses rahastatakse vabavara arendajaid ettevõttete ja investorite poolt. On olemas täiesti tavalised ettevõtted ja töökohad kus tegeletakse vabavara ja tasuta tarkvara arendusega. Üldiselt on nendeks ettevõteteks suurfirmad, sest taolise tarkvara loomise viis vajab majanduslikku kindlust ja eksimisruumi. Olemas on ka omaalgatuslikud mitte tulu teenivad arendajate kogukonnad. Nemad tõesti algselt ei teeni oma produkti pealt otsest tulu. Põhimõtteks on tihtipeale enese arendamine ja enda turule tutvustamine. Ulatuslikud viisid internetis oma tarkvara või koodi(stiili) tutvustamiseks on loonud hea keskkonna end reklaamida. Suurt tunnustust pälvivad tõelised oma ala meistrid, kes suudavad ka midagi innovaatilist korda saata, mitte ainult 9-st 5-ni koodi kirjutada.

Ilmselt pole tavakasutaja küsimus kas tasuta tarkvara on kõige odavam, sest seda ta kindlasti on, kuid küsimus on hoopis kui kauaks? Kas ja millal lõpeb taimer ning ekraanile hüppavad reklaamid, soovitused täisversioon osta või koguni kärbitakse funktsioone? Kui kodanik on juba piisavalt tarkvara kasutanud, et sellega ära harjuda ning nii mõnigi töö valmis saada, on kombeks siiski seda edasi kasutada. Aeg mis kulus tarkvara tundmaõppimisele ja töö tegemisele kaalub üles programmi hinna. Internet on suures osas siiski kapitalistlik maailm. Olenemata sellest, on olemas üksikud tõesti tasuta vabavarad.