4. Operatsioonisüsteemid

Töö alustamiseks vajasin VirtualBoxi, milles käivitada enda virtuaalne operatsioonisüsteem. Programmi laadisin alla : http://www.virtualbox.org/wiki/Downloads.

Alguses käivitasin VirtualBoxi. Järgmiseks tuli valida operatsioonisüsteem ja versioon. Seega valisin endale Linux Minti.

2.Määrasin virtuaalmasinale eraldatava mälu.

3.Valisin endale kõvaketta suuruse ja vajutasin CREATE.

4. Järgmiseks tuli valida kõvaketta formaat

5.Valisin "Dynamically Allocated"

6. Virtuaalmasin valmis.

7. Järgmiseks panin paika faili asukoha(Live CD/DVD-na)

8.Natukene ootamist. Linux käivitus.

9.Sain ilusti linuxi tööle ja katsetasin ka kaustadesse minemist.

 Alguses üritasin installida vale versiooni. Seejärel võtsin järgmise versiooni mis osutus samuti valeks. Kõige raskem oligi leida õige ISO fail mis töötaks korralikult. Alles kolmandal katsel leidsin õige versiooni ja installimine võttis aega kõigest ~2 minutit. Seda ülesannet lahendades mõistsin, et kannatust on vaja, sest vale versioonide installimine ja pusimine võttis kokku ligi 2 tundi. Linuxi valisin sellepärast, et see on uus ja huvitav.
Tavakasutajana ütleksin, et linux on kasutajasõbralik.

3. Nädal - IT vahendite valik

Iseseisva töö ülesanded:

1. Firma otsustab hakata tegelema insenergraafika, 3d modelleerimisteenuste pakkumisega ja 3d printimisega. Planeerida vajalikud IT vahendid 10-le töötajale ning oletatavad tegevuskulud 3 aasta jooksul.

Ülesande võib lahendada grupitööna, kus iga liige analüüsib mõnda kulu komponenti ning kokku moodustab jutt terviku.

VAJADUSED:

1. töökohaga seotud vajadused 10-le töötajale

2. vajalik riistvara

3. vajalik tarkvara

1. RIISTVARA

3d modelleerimistöö ja insenergraafika maailma liider automatiseeritud disain ja joonis erinevates valdkondades on CAD tarkvara. Tarkvara toetab töö 2D ja 3D projektidel.

CADi efektiivseks töötamiseks on olulised samuti kasutatavad arvutid ja nende komponendid. Üheks olulisemaks efektiivsuse ja jõudluse määrajaks on komponentidena: mälu (RAM), protsessor (soovitatavalt 4 või enam tuuma), videokaart.

Arvestades 3d modelleerimistöö ja insenergraafika eripära, võtan aluseks, et töö tegemiseks on vaja CAD tarkvara. Seetõttu planeerin riistvara tarkvara poolt ette seatud nõuetest.

Autodesk annab CAD-tööks vajaliku võimaluse, sest see võimaldab ka ühildumist 3D printeriga. Seega, riistvaravaliku tegemisel saavad aluseks Autodeski poolt kokku pandud AutoCAD riistvaranõuded.

.

Riistvaranõuded:

11 x  arvutit  ~€800/tk

Protsessor: Core i7

Graafikakaart: NVIDIA GeForce GTX 860M 2GB GDDR5 graphics

Operatiivmälu: 8GB DDR3 RAM

Kõvaketas: 250GB SSD + 1TB HDD

21 Kuvarit: BenQ XL 24" 3D Gaming Monitor - XL2411

Printer:MAXIFY MB5350, Canon - €300

3Dprinter: MakerBot Replicator Z18 - €8000

Projektor: BenQ projektor MX768 - 1099 €

Projektori ekraan: M119XWS1 Manual Pull Down Screen - 150

11 x  Wacom graafikalaud Intuos Pro L

11 x klaviatuur

11 x hiir

Kõigil töötajatel on vaja kahte ekraani (laiendatud töölaud – ühel on tööriistad ja teisel toimub töö).

Kontori süsteemivajadused:

• internetiühendusega seotud seadmed (ruuterid ja kaablid)
• backup-lahendus kohtvõrgus

Teenusepakkumiseks vajalik  riistvara:

• tavaline printer – kasutatav kõigile meeskonna liikmetele võrgusiseselt. Mugavuse eesmärgil osta pigem mitu tükki.
• 3d printer – vajalik kliendile teenuse pakkumiseks.

2. TARKVARA

Tegevuse käivitamisel vajaks firma järgmisi tarkvaralitsentse:

• 3D modelleerimiseks vajalik tarkvara: AutoCAD
• Kontoritarkvara: MS Office 365 Business Essentials 11x36x€4.20
• OPsüsteem: Windows 8.1/10
• Adobe Photoshop CC - 36x€220 3D töötlemiseks vajalik programm.
• Google Drive- Dokumentide kiireks jagamiseks töötajate vahel.
• Selleks, et oma meeskonna tööd paremini plaanida ja juhtida, võtame kasutusele projektijuhtimis/tiimitöö tarkvara. Senise kogemuse põhjal on kõige parem kogemus Basecampi ja Trelloga. Töö iseloomust tulenevalt eelistan Basecampi, sest seal on mugav ka klient töösse kaasata, kiiresti tagasisidet saada ja kogu suhtlus talletada iga projekti juurde eraldi.
• Võrgustikud tööde korraldamiseks ja portfoolio jagamiseks, teeksin meeskonnale konto GrabCadis.
• Samuti saaks kasutada Dropboxi tiimikontot tehtud tööde üleslaadimiseks.

3. Kulutused

Kulutused saaksime jagada 2 gruppi:

1) 3 aasta kulutused

2) kulutused mis nõuavad koheselt väljaminekuid

Riistvara puhul kasutaksin võimalust kallimad ja suuremad investeeringud (graafikalauad, 3d printer) liisingusse võtta.

Kindlasti tasuks koheselt välja osta arvutid+monitorid, tavaline printer, võrguseadmed.

Samuti tuleks kaaluda riistvaraseadmete kindlustuse tegemist.

Pikaajalisteks kulutusteks on tööjõukulu ning tööruumide rent.

3 aasta kulutused:

Tarkvara kulutused ligikaudselt: 15000€

Riistvara kulutused ligikaudselt: 25000€

Tööjõud ligikaudselt: 360000€ (1000€ kuupalk)

Kokkuvõttes võime järeldada, et firma tegemine ei ole odav.

Grupitöö teostasime läbi Skype ning Google Docs’i. Materjali saime google ja erinevate internetipoodide vahendusel.

Töö viisime läbi kolmekesi: Merilin Takk, Jaagup Siil ja Henrik Romanenkov.

2. Digitaalne edulugu

Esimesed saavutused minu elus on olnud kindlasti põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamised. Teiseks suureks saavutuseks loen ülikooli sisseastumist. Kõige märkimisväärsemaks saavutuseks oma elus saaksin hetkel lugeda jalgpalli. Jalgpalliga olen tegelenud juba ligi 15 aastat. Tänu jalgpallile olen saanud palju reisida ja mu medalikapis on ligi 50 medalt.

Väiksena unistasin palju sellest, et kunagi tulevikus saan luua päris oma arvutimängu mida hakkavad mängima miljonid inimesed maakeral. Nüüseks olen aru saanud, et IT ei piirdu ainult arvutimängudega. Mida suuremaks ma kasvasin, seda rohkem sain aru, et just IT on eriala mida soovin õppida. IT-valdkonnas on hakkasid tulema esimesed suuremad kogemused kui läksin gümnaasiumisse. Kuna tulin Tallinnasse gümnaasiumisse siis otsustasin, et lähen ka tööle. Minu esimene suurim katsumus oli ära õppida Photoshop. Mäletan veel hästi kui olin masenduses, et see on nii raske programm. Nüüdseks on saanud Photoshopist minu igapäevane meelelahutus ja töö. Kindlasti loeksin ma seda suureks saavutuseks kui sain tööd plakatite ja flaierite disainerina. Olen mõistnud, et IT-valdkond vajab palju baaskogemusi ja taiplikust. 

Kokkuvõetuna arvan, et minu edulugu algab peale ülikooli lõpetamist.

1. Infoühiskond ja selle liige

Milline Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020 meede on teie arvates kõige olulisem ning vajaks suurimat tähelepanu? Põhjendage.

Minu arvates on kõige olulisem digitaalse kirjaoskuse arendamine isikliku heaolu suurendamiseks. Kõige tähtsamaks põhjuseks tooksin välja selle, et internet muutub iga päevaga aina tähtsamaks. Digitaalse kirjaoskusega inimestel on võimalus teha oma tööd efektiivsemalt, eriti koos nende inimestega, kellel on tehnoloogia kasutamisel sarnased teadmised ja oskused. Mida paremini oskame interneti kasutada, seda kergem on meie elu olevikus ja tulevikus.

Loe läbi Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori visioon infoühiskonnast Eestis aastal 2020 ja määratle selle kolm tegevust, millesse teie isiklikult kõige rohkem panustaksite. Milles teie panustamine seisneks?

1) Turvalahendused.

Turvalahendused on juba sellepärast olulised, et ei tekiks igasuguseid manipulatsioone veebilehekülgedel. Kõige tähtsam oleks, et inimesed saavad end internetis tunda turvaliselt. 

2)IKT haridusreform.

E-lahendused on hariduses kindlasti huvitavad ja põnevad. Kindlasti sooviksin tulevikus arendada hea ja turvalise e-õppe keskkonna.

3)IKT spetsialistide arvu kahekordistamine.

Ilma spetsialistideta poleks plaane ega ka lahendusi. Mida rohkem tekib juurde spetsialiste seda suurem ja kiirem on IKT areng.

Minu kõige suuremaks panukseks ongi see, et ma näen vaeva ja omandan endale haridust IT-valdkonnas. Seega saan tulevikus pakkuda välja lahendusi ja plaane kuidas muuta inimeste elu kergemaks ja mugavamaks.

Loe läbi “Nutikas spetsialiseerumine – kvalitatiivne analüüs” ning kirjeldage, kuidas te selles olevat saaksite arvestada enda ülikooliõpingutes.

Antud tekst pani mind mõtlema eriala muutmisele. Ennist kaalusin õppida digitaalmeedia suunda kuid nüüd olen pigem tarvaraarenduse poolt. Tarkvaraarendusega on elus kergem läbi lüüa. Samuti mõistsin, et tarkvaraarenduselt digitaalmeediale on kergem minna kui vastupidi.